Kust leian oma auto õige rehvirõhu?

Õige väärtuse määrab autotootja ja see on tavaliselt kleebisel juhiukse avause servas, kütuseluugi siseküljel või kindalaekas, samuti kasutusjuhendis. Sageli on eraldi väärtused esi- ja tagateljele ning täiskoormuse jaoks. Rehvi küljel olev number ei ole soovituslik töörõhk, vaid rehvi maksimaalne lubatud rõhk, mille järgi pumpamine annab liiga kõva rehvi.

Kui tihti peaks rehvirõhku kontrollima?

Umbes kord kuus ja alati enne pikemat sõitu. Rehv kaotab rõhku aeglaselt ka terve olles, ja temperatuurimuutus mõjutab näitu tuntavalt — sügisel esimeste külmadega on rehvid tihti alarõhus. Mõõda alati külmadelt rehvidelt, sest sõidust soojenenud rehv näitab tegelikust rohkem. Kontrolli ka varuratast, kui see autol on.

Mis juhtub, kui rehvirõhk on liiga madal?

Liiga madal rõhk paneb rehvi külgedelt rohkem paindesse, mis tekitab soojust ja kulutab mustri servi ebaühtlaselt. Kütusekulu kasvab, roolituntumus muutub ebamääraseks ja pidurdusteekond pikeneb. Tugevalt alarõhus rehv võib kiirel sõidul üle kuumeneda ja puruneda. Alarõhk on rehvi vigastuste kõige tavalisem põhjus ja seda ei ole silma järgi usaldusväärselt näha.

Kas rehvirõhu andur (TPMS) asendab käsitsi kontrolli?

Ei asenda. TPMS hoiatab alles siis, kui rõhk on juba märkimisväärselt langenud, seega see on viimane hoiatus, mitte hooldusvahend. Süsteem ei märka ka ühtlast aeglast langust kõigis neljas rehvis ega hoiata ülepumbatud rehvist. Kord kuus manomeetriga mõõtmine hoiab rõhu õige ja rehvi kulumise ühtlase; TPMS on turvavõrk selle kõrval.

Õige rehvirõhk: kust see leida ja kuidas kontrollida

Rehvirõhk on kõige odavam ja kõige sagedamini unustatud hooldus autol. Vale rõhk pikendab pidurdusteekonda, kulutab rehvi ebaühtlaselt ja tõstab kütusekulu, kusjuures ükski neist ei anna endast juhtimisel selget märku. Kontroll võtab paar minutit kord kuus. Allpool on kirjas, kust leida oma auto õige väärtus ja kuidas seda õigesti mõõta.

Kust leiad oma auto õige rõhu

Õige rehvirõhu määrab autotootja, mitte rehvitootja. Väärtus on tavaliselt kleebisel juhiukse avause servas, kütuseluugi siseküljel või kindalaekas, samuti auto kasutusjuhendis. Sama auto kohta on sageli mitu väärtust: eraldi esi- ja tagateljele ning eraldi täiskoormuse jaoks. Kui sõidad täis autoga või haagisega, kasuta suuremat väärtust.

Rehvi küljel olev number ei ole soovituslik töörõhk — see on rehvi maksimaalne lubatud rõhk. Selle järgi pumpamine annab liiga kõva rehvi, väiksema kontaktpinna ja ebamugava sõidu.

Kui rehvimõõt erineb tehases paigaldatust, ei pruugi kleebise väärtus enam täpselt sobida. Sellisel juhul küsi õiget rõhku töökojast või rehvi müüjalt — meilt saab seda küsida ka telefoni teel.

Kuidas ja kui tihti kontrollida

Mõõda rõhku alati külmadelt rehvidelt: pärast sõitu on rehv soojenenud ja rõhk näitab paar kümnendikku rohkem, mis annab eksitava tulemuse. Kõige täpsem on mõõta hommikul enne sõitu või vähemalt paar tundi pärast peatumist.

Kontrolli umbes kord kuus ja alati enne pikka sõitu. Rehv kaotab rõhku aeglaselt ka ilma augu või vigastuseta, ning temperatuur mõjutab tulemust tuntavalt: külmaga rõhk langeb, seega sügisel esimeste külmadega on rehvid tavaliselt alarõhus.

Ära unusta varuratast, kui see autol on — täiesti tühi varuratas on avastamiseks kõige halvem hetk teeserv. Rehvirõhu andur (TPMS) hoiatab alles siis, kui rõhk on juba märkimisväärselt langenud, seega see ei asenda regulaarset kontrolli, vaid on viimane hoiatus.

Korduma kippuvad küsimused

Kust leian oma auto õige rehvirõhu?: Õige väärtuse määrab autotootja ja see on tavaliselt kleebisel juhiukse avause servas, kütuseluugi siseküljel või kindalaekas, samuti kasutusjuhendis. Sageli on eraldi väärtused esi- ja tagateljele ning täiskoormuse jaoks. Rehvi küljel olev number ei ole soovituslik töörõhk, vaid rehvi maksimaalne lubatud rõhk, mille järgi pumpamine annab liiga kõva rehvi.
Kui tihti peaks rehvirõhku kontrollima?: Umbes kord kuus ja alati enne pikemat sõitu. Rehv kaotab rõhku aeglaselt ka terve olles, ja temperatuurimuutus mõjutab näitu tuntavalt — sügisel esimeste külmadega on rehvid tihti alarõhus. Mõõda alati külmadelt rehvidelt, sest sõidust soojenenud rehv näitab tegelikust rohkem. Kontrolli ka varuratast, kui see autol on.
Mis juhtub, kui rehvirõhk on liiga madal?: Liiga madal rõhk paneb rehvi külgedelt rohkem paindesse, mis tekitab soojust ja kulutab mustri servi ebaühtlaselt. Kütusekulu kasvab, roolituntumus muutub ebamääraseks ja pidurdusteekond pikeneb. Tugevalt alarõhus rehv võib kiirel sõidul üle kuumeneda ja puruneda. Alarõhk on rehvi vigastuste kõige tavalisem põhjus ja seda ei ole silma järgi usaldusväärselt näha.
Kas rehvirõhu andur (TPMS) asendab käsitsi kontrolli?: Ei asenda. TPMS hoiatab alles siis, kui rõhk on juba märkimisväärselt langenud, seega see on viimane hoiatus, mitte hooldusvahend. Süsteem ei märka ka ühtlast aeglast langust kõigis neljas rehvis ega hoiata ülepumbatud rehvist. Kord kuus manomeetriga mõõtmine hoiab rõhu õige ja rehvi kulumise ühtlase; TPMS on turvavõrk selle kõrval.