Kas lamellrehvid on jääl ohutud?

Kvaliteetne põhjamaine lamellrehv tuleb jääl toime oluliselt paremini kui suverehv või Kesk-Euroopa talverehv, kuid puhtal siledal jääl jääb see naastrehvile siiski alla — naast haakub jääga mehaaniliselt, lamell ainult hõõrdumise kaudu. Kui su teekond sisaldab sageli jäätunud ristmikke, katmata kõrvalteid või varahommikust musta jääd, annab naastrehv suurema varu. Linnas hooldatud teedel on hea lamellrehv täiesti piisav.

Millal tohib naastrehve Eestis kasutada?

Naastrehvid on Eestis lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini ja seda perioodi võib teeolude tõttu määrusega pikendada. Väljaspool lubatud aega naastrehvidega sõita ei tohi, sest naastud lõhuvad teekatet. Lamellrehvidel sellist piirangut pole. Meeles tasub pidada ka talverehvide üldist kohustust 1. detsembrist 1. märtsini ja talverehvi mustri miinimumi 3 mm.

Mis vahe on põhjamaisel ja Kesk-Euroopa talverehvil?

Põhjamaine talverehv on pehme kummiseguga ja tiheda lamellistusega, et säilitada haare lumel, jääl ja pakasega. Kesk-Euroopa talverehv on kõvema seguga ning loodud märja ja pehme talve jaoks, kus kiirused on suured ja jääd vähe — see on stabiilsem märjal asfaldil, aga kaotab pidamist Eesti jäistes oludes. Eesti talveks sobib reeglina põhjamaine tüüp, olgu naastudega või lamellidega.

Kas naast- ja lamellrehve tohib omavahel kombineerida?

Seda ei tasu teha. Naast- ja lamellrehvi pidamine jääl ja lumel on erinev ning segapaigaldusega muutub auto käitumine pidurdamisel ja kurvides ettearvamatuks — üks telg haarab, teine libiseb. Kasuta kõigil neljal rattal sama tüüpi, võimalusel sama mudelit ja sarnase kulumisastmega rehve. Kui üks rehv hävineb, on kõige turvalisem asendada see sama mudeliga.

Naastrehvid või lamellrehvid — kumb sobib Eesti talveks?

Talverehvi valik taandub Eestis enamasti küsimusele: naastud või lamellid. Kumbki lahendus pole igas olukorras parem — valik sõltub sellest, kus ja millistes oludes sa peamiselt sõidad. Siin on erinevused ja valikuloogika ilma müügijutuita.

Kuidas naast- ja lamellrehvid erinevad

Naastrehvis on metallnaastud, mis haakuvad jääga mehaaniliselt. Seetõttu on naastrehv puhtal jääl ja jäätunud ristmikel kõige kindlam valik. Miinusteks on suurem sõidumüra, kiirem kulumine kuival asfaldil ja seadusest tulenev kasutuspiirang: naastrehve tohib Eestis kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini (perioodi võib teeolude järgi pikendada).

Lamellrehv ehk naastudeta talverehv töötab pehme kummisegu ja tiheda lamellimustri abil, mis haardub lume ja jääkirmega. Põhjamaine lamellrehv on tehtud külma kliima jaoks: pehme segu püsib elastne ka käredas pakases. Kesk-Euroopa tüüpi talverehv on kõvema seguga ning optimeeritud pigem märja ja pehme talve jaoks — Eesti jäistes oludes jääb see põhjamaisele lamellile selgelt alla.

Kumba valida

Naastrehv on mõistlik valik, kui sõidad palju maanteedel ja väiksematel teedel, mis on talvel sageli jäised, või kui talvine sõidukindlus on sulle esmatähtis. Lamellrehv sobib hästi peamiselt linnas sõitjale, kus teed on enamasti lahti lükatud ja soolatatud, ning sellega tohib sõita ka väljaspool naastuperioodi.

Üks praktiline nüanss: ära kombineeri naast- ja lamellrehve samal autol — auto käitumine muutub ettearvamatuks. Vaheta alati kõik neli rehvi korraga sama tüübi vastu. Kui rehvivahetus on plaanis, saab töökoja aja broneerida lehel /service.

Korduma kippuvad küsimused

Kas lamellrehvid on jääl ohutud?: Kvaliteetne põhjamaine lamellrehv tuleb jääl toime oluliselt paremini kui suverehv või Kesk-Euroopa talverehv, kuid puhtal siledal jääl jääb see naastrehvile siiski alla — naast haakub jääga mehaaniliselt, lamell ainult hõõrdumise kaudu. Kui su teekond sisaldab sageli jäätunud ristmikke, katmata kõrvalteid või varahommikust musta jääd, annab naastrehv suurema varu. Linnas hooldatud teedel on hea lamellrehv täiesti piisav.
Millal tohib naastrehve Eestis kasutada?: Naastrehvid on Eestis lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini ja seda perioodi võib teeolude tõttu määrusega pikendada. Väljaspool lubatud aega naastrehvidega sõita ei tohi, sest naastud lõhuvad teekatet. Lamellrehvidel sellist piirangut pole. Meeles tasub pidada ka talverehvide üldist kohustust 1. detsembrist 1. märtsini ja talverehvi mustri miinimumi 3 mm.
Mis vahe on põhjamaisel ja Kesk-Euroopa talverehvil?: Põhjamaine talverehv on pehme kummiseguga ja tiheda lamellistusega, et säilitada haare lumel, jääl ja pakasega. Kesk-Euroopa talverehv on kõvema seguga ning loodud märja ja pehme talve jaoks, kus kiirused on suured ja jääd vähe — see on stabiilsem märjal asfaldil, aga kaotab pidamist Eesti jäistes oludes. Eesti talveks sobib reeglina põhjamaine tüüp, olgu naastudega või lamellidega.
Kas naast- ja lamellrehve tohib omavahel kombineerida?: Seda ei tasu teha. Naast- ja lamellrehvi pidamine jääl ja lumel on erinev ning segapaigaldusega muutub auto käitumine pidurdamisel ja kurvides ettearvamatuks — üks telg haarab, teine libiseb. Kasuta kõigil neljal rattal sama tüüpi, võimalusel sama mudelit ja sarnase kulumisastmega rehve. Kui üks rehv hävineb, on kõige turvalisem asendada see sama mudeliga.