Aastaringne rehv lubab pääseda ühe komplektiga: ei ole kevadist ega sügisest vahetust ega teise komplekti hoiustamist. Vastutasuks ei ole ta üheski hooajas nii hea kui vastava hooaja rehv. Eesti kliima teeb selle kompromissi teravamaks kui Kesk-Euroopas, sest meil on nii käre pakane kui ka soe suvi. Allpool on kirjas, mille poolest need rehvid päriselt erinevad ja kellele kumb sobib.
Mille poolest need erinevad
Suverehvi kummisegu on tehtud soojale teele: see püsib jäigem ja annab kuival ning märjal asfaldil parema pidamise ja lühema pidurdusteekonna kui aastaringne rehv. Muster on suunatud vee väljajuhtimisele, mitte lumele.
Aastaringne rehv on segu ja mustri poolest keskel: pehmem kui suverehv, kõvem kui talverehv, lamellidega, aga hõredamalt kui päris talverehvil. Osa aastaringseid rehve kannab 3PMSF-märgist, mis tähendab sertifitseeritud lumepidamist — see on Eesti talve puhul mõistlik miinimum. Ainult M+S-tähisega aastaringne rehv ei ole talvel usaldusväärne valik.
Talverehvid on Eestis kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini. Aastaringne rehv täidab seda nõuet ainult siis, kui tal on nõuetekohane talvemärgis — seega kontrolli enne ostu, kas rehvi küljel on 3PMSF-sümbol.
Kellele aastaringne rehv sobib
Aastaringne rehv on mõistlik, kui läbisõit on väike, sõit käib peamiselt linnas ja hooldatud teedel ning auto seisab kõige libedamatel päevadel pigem parklas. Sellises kasutuses jääb kompromiss enamasti märkamatuks ja säästetud rehvivahetus ning hoiustamine on reaalne võit.
Aastaringne rehv ei sobi, kui sõidad talvel palju maanteel, kui teekond kulgeb hooldamata või jäistel teedel või kui läbisõit on suur. Jää peal jääb aastaringne rehv põhjamaisele lamellrehvile ja eriti naastrehvile selgelt alla, ja suvel kulub ta soojal asfaldil kiiremini kui suverehv.
Rahaline pool ei ole nii ühene, kui esmapilgul tundub: aastaringne rehv kulub pea kaks korda kiiremini, seega tuleb neid välja vahetada tihedamalt kui kahte komplekti, mis puhkavad vaheldumisi. Kokkuhoid tuleb pigem hoiustamiselt ja rehvivahetuse tasudelt kui rehvide endi pealt.
Korduma kippuvad küsimused
- Kas aastaringsed rehvid sobivad Eesti talveks?
- Sobivad ainult siis, kui rehvil on 3PMSF-märgis, mis tähendab sertifitseeritud lumepidamist — Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini ja aastaringne rehv läheb talverehvi arvesse üksnes nõuetekohase talvemärgisega. Ka siis on tegu kompromissiga: jäisel teel jääb aastaringne rehv põhjamaisele lamellrehvile alla. Pehme linnatalve ja väikese läbisõidu juures on see vastuvõetav, jäistel maanteedel mitte.
- Kas aastaringne rehv on odavam kui kaks komplekti?
- Ostuhetkel jah, pikas plaanis mitte tingimata. Üks komplekt on odavam kui kaks ja ära jäävad kaks rehvivahetust aastas ning hoiustamise tasu. Samas kulub aastaringne rehv kaks korda rohkem hooaegu järjest ja vahetub seetõttu sagedamini kui kaks komplekti, mis puhkavad vaheldumisi. Tegelik kokkuhoid tuleb pigem teenustelt kui rehvide endi pealt.
- Kui palju on suverehv aastaringsest parem?
- Soojal teel annab suverehv lühema pidurdusteekonna ja täpsema roolituntumuse nii kuival kui ka märjal asfaldil, sest tema segu on tehtud just selleks temperatuurivahemikuks. Vahe on kõige selgemini tunda tugeva vihmaga ja kiiretel maanteesõitudel. Väikese läbisõidu ja rahuliku linnasõidu juures jääb vahe paljudele märkamatuks, suurel läbisõidul ja pikkadel maanteesõitudel on see aga reaalne ohutusvahe.
- Kas aastaringse rehviga võib sõita naastrehvide perioodil?
- Võib küll — naastrehvide kasutamise periood 15. oktoobrist 31. märtsini on luba, mitte kohustus. Aastaringne rehv on naastudeta, seega tema kasutamisel hooajalist piirangut ei ole. Talvekuudel peab tal aga olema nõuetekohane talvemärgis, et täita talverehvide kohustust 1. detsembrist 1. märtsini. Jäistel teedel annab naastrehv siiski selgelt parema pidamise.